Loomakapsas "INKA" (20 g)

* Söödakapsaks nimetatakse ühte paljudest kapsaliikidest, mis moodustab haruneva lehemassi, mida kasutatakse põllumajandusloomade söödaks. Söödakapsas, nagu ka peakapsas, on tüüpiline kaheaastane taim kapsaliste perekonnast. Esimesel aastal moodustub vars ja lehed, teisel aastal seemned. Varre kõrgus 1-1,5 m, ühe taime maapealse osa mass 1-3 kg.
Esimesel aastal kasutatakse taime (varred ja lehed) rohelise söödana, eriti hilissügisel kui teisi rohelisi söötasid pole, samuti valmistatakse söödakapsast silo koos teiste vähemmahlaste ja raskemini sileeritavate taimedega.
Kapsa toiteväärtus on väga kõrge. Temas ei sisaldu väga palju kuivaineid (13,6%), kuid ta on proteiini, C-vitamiini ja eriti karotiini rikas. 100 kg sööta sisaldab 13-15 söötühikut ja 1,8 kg seeduvat proteiini. Nii keemilise koostise kui ka kasutamise poolest on söödakapsas väga lähedane söödajuurviljadele. Sarnane on ka tema koht viljavahelduses.
Bioloogilised iseärasused.
Söödakapsa vegetatsiooniperiood on esimesel aastal küllaltki pikk (150-180 päeva). Siiski ei kujuta see endast erilist muret, sest söödakapsas on äärmiselt külmakindel. Tema tõusmed taluvad külma -5...-8°C, sügisel talub aga taim temperatuuri langemist kuni -12°C-ni. Peale selle saab kevadisi külmasid vältida, kui viljeleda söödakapsast istikumeetodil.
Viljelusmeetodid.
Söödakapsas paigutatakse söödakultuuride viljavaheldusse. Seemnete külvil otse põllule võib söödakapsast kasvatada peale rukist või ükskõik millist rühvelkultuuri. Niiskel suvel saab söödakapsast istikutest kasvatada peale talirukki söödaks koristamist. Söödakapsas reageerib positiivselt viljakale mullale, kuid võib anda täiesti rahuldava saagi ka kergelt väetatud, väheviljakal, keskmiselt leetunud kamaramullal. Mehhaanilise koostise poolest eelistab see kultuur liivsavimuldasid, mis on hästi varustatud põhjavee niiskusega. Kapsa alla viiakse mulda sõnnik (30-40 t hektarile) ja mineraalväetised. Sõnnik viiakse mulda sügisel enne kündi, mineraalväetised (lämmastikväetised, fosforväetised ja kaaliväetised) 80-120 kg toimeainet 1hektari kohta sügisel või kevadel. On täheldatud, et söödakapsal on kõrgendatud tundlikkus kaaliväetistele. Muld töödeldakse ja tasandatakse kevadel hoolikalt. Söödakapsa seemned külvatakse varakevadel laiarealistena (ridadevaheline kaugus 60-70 cm) köögiviljakülvikuga, külvisügavus 1,5-3 cm. Külvinorm 2,5-4 kg 1 hektari kohta.
Peamiseks ohuks seemnete idanemisel on tõusmete hukkumine tiheda mullakooriku pärast, tõusmete mattumises umbrohtu või ristõieliste kirpude tõttu.
Selleks, et ära hoida mullakooriku tekkimist, kasutatakse multði kas otse külvidele või reavahedesse. Multðimaterjalina võib kasutada turvast või kõdu. Ridade multðimisel koos külviga võib valmistada külvikule lisaseadeldise, mis võimaldab puistata turbakihti 2-2,5 cm paksuse kihina. Selliselt kulub turvast 1 hektarile vaid 2,5-3 tonni. Võitluses ristõieliste kirpudega, tuleb kapsatõusmed töödelda insektitsiididega. Umbrohtude ilmumist saab ära hoida varajase ridadevahelise harimisega. Otse külvates jäetakse 1 meetrile 10-15 kapsataime, see võimaldab saada 100 000 taime 1 hektarilt. Sellise tihedusega moodustuvad söödakapsal peened varred, mis on korralikult lehistunud, ning on sobilikud niitmiseks või koristamiseks silokombainiga.